Tavaliselt märkame head sisekliimat alles siis, kui see on kadunud. Kehv sisekliima võib seevastu vähendada tööviljakust ja suurendada vigade arvu, kirjutas Inseneribüroo Telora KV VKJ insener Pille Kaasan, kes kannab ka tiitlit “Aasta sisekliima insener 2025”.
2025. aasta sisekliima insener: kuum, kuiv ja väsitav keskkond sööb tööviljakust.
Sisekliima mõistet kasutatakse sageli hoopis inimestevaheliste suhete ja organisatsioonisisese atmosfääri kirjeldamiseks. Räägitakse heast või halvast sisekliimast kollektiivis, viidates inimeste omavahelisele läbisaamisele ja juhtimiskultuurile.
Kui aga küsida inimeselt, milline keskkond on hea töötamiseks või elamiseks, mõeldakse tüüpiliselt hoopis asukohale, arhitektuurile või sisekujundusele. Sisekliimale kui tegurite kogumile, mis mõjutab otseselt meie enesetunnet, tervist ja töövõimet, pööratakse sageli tähelepanu alles siis, kui midagi on valesti. Inimene hakkab sisekliimat tunnetama hetkel, mil tal on külm või palav, tekib tuuletõmme, õhupuudus või ebamugavustunne.
Siin saab tõmmata selge paralleeli sotsiaalse ja füüsilise sisekliima vahel. Nii nagu halb suhtluskliima töökeskkonnas mõjutab otseselt töötajate heaolu ja tulemuslikkust, mõjutab seda ka kehv füüsiline sisekliima.
Mis on sisekliima ja miks on selle tagamine keeruline?
Füüsilise sisekliima all mõistetakse mitut omavahel seotud tegurit: õhutemperatuur, õhuniiskus, õhu liikumine, õhu värskus ja puhtus, samuti päevavalgus, tehisvalgustus ning isegi müra. Hea sisekliima ei tähenda üksnes sobivat temperatuuri vastaval aastaajal, vaid kõigi nende tegurite tasakaalu.
Füüsilisi tingimusi tajuvad hoone kasutajad erinevalt. Kui ühel inimesel on palav, võib teisel olla külm – sõltuvalt riietusest, tervislikust seisundist või töökoha asukohast akna või jahedama välisseina suhtes. Sageli kurdetakse õhupuuduse üle, eriti suveperioodil, kuid tegelikkuses reageerib inimese organism hoopis liiga kõrgele õhutemperatuurile.
Sisekliimat mõjutab oluliselt ka hoone kasutusviis. Määravaks on, kui palju inimesi hoones viibib, milline on sisetemperatuur ja -niiskus ning kas ventilatsioonisüsteemid töötavad nõuetekohaselt või on näiteks energiasäästu kaalutlustel välja lülitatud. Mõju avaldavad isegi ilmastikutingimused – näiteks päikesekiirguse intensiivsus ja selle pääs ruumidesse.
Hea sisekliima mõjutab inimesi
Inimesed viibivad hoonetes ligikaudu 70% oma ajast. Seetõttu on sisekliima mõju inimesele põhjalikult uuritud ning leitud, et heal sisekliimal on märkimisväärne mõju nii heaolule kui ka töövõimele. Värske õhk ja sobiv õhutemperatuur aitavad säilitada keskendumisvõimet ning toetavad üldist enesetunnet.
Kehv sisekliima võib seevastu vähendada tööviljakust ja suurendada vigade arvu. Liigne kuivus ärritab hingamisteid, samas kui liiga kõrge õhuniiskus loob soodsad tingimused hallituse tekkeks. Kõrgenenud CO₂ kontsentratsioon ruumiõhus võib põhjustada peavalu, väsimust, keskendumisraskusi ning üldist tööviljakuse langust.
Energiasääst versus sisekliima
Sisekliima tagamine on keeruline, kuna hooned ja nende kasutajad on väga erinevad. Kaasaegses ehituses on üheks oluliseks eesmärgiks hoonete õhutihedus, mis aitab vähendada soojakadu ja säästa kütteenergiat. See omakorda suurendab vajadust tõhusa ventilatsiooni järele, mis ebapiisava projekteerimise või seadistuse korral võib kasutajatele avalduda tuuletõmbuse tundena.
Viimastel aastakümnetel on energiasääst muutunud keskseks teemaks. Läbimõtlemata otsused võivad aga viia olukorrani, kus energiat küll säästetakse, kuid selle arvelt kannatavad ruumi kasutajad ning langeb tööviljakus.
Samas ei ole energiasääst ainult tehnosüsteemide küsimus. Juba hoone planeerimise faasis on võimalik teha tarku valikuid, mis toetavad nii energiatõhusust kui ka head sisekliimat – alates hoone asukoha ja orientatsiooni määramisest kuni automatiseeritud, vajaduspõhiste sisekliima parameetrite kasutamiseni. See eeldab tihedat koostööd kõigi osapoolte vahel, alustades tellijast ja projekteerijast ning lõpetades hoone haldajaga.
Miks märkame head sisekliimat alles siis, kui see kaob?
Hea sisekliima ei tõmba tähelepanu seni, kuni see toimib. Kui kõik on tasakaalus, tunneme end mugavalt ega mõtle keskkonna peale teadlikult. Probleemid muutuvad nähtavaks siis, kui midagi on paigast ära – kui on külm või palav, tekib õhupuudus või tuuletõmme, päike paistab silma või ruum on liiga hämar, vaikus muutub kõrvus ebamugavaks või müra tekitab peavalu.
Seega on sisekliima on kvaliteetse elukeskkonna lahutamatu osa, mõjutades otseselt inimeste tervist, rahulolu ja töövõimet. Investeeringud heasse sisekliimasse tasuvad end ära parema enesetunde, kõrgema produktiivsuse ja väiksemate tervisekulude näol.